Projektist Pro-Coast

Pro-coast projekt keskendub Euroopa rannikualade ökosüsteemide elurikkusele. Ligi 40% eurooplastest elab vähem kui 100 kilomeetri kaugusel rannajoonest, kus elurikkuse vähenemine mõjutab toidu kättesaadavust, tervist ja puhkevõimalusi. Mõned kogukonnad on nendest negatiivsetest mõjudest eriti teravalt puudutatud. Pro-Coasti eesmärk on aidata kohalikel kogukondadel üle Euroopa loodusrikkusi ja ökosüsteemi teenuseid säilitada ning taastada. Teeme seda julgustades väärtustama kohalike teadmisi ja tegevusi, mis on kasulikud nii maastikele, merele kui ka liikidele.

Meie 20 projektipartneri seas on sotsiaalteadlasi, ökolooge ja tehnilisi eksperte 14 riigist - see on erakordselt rikkalik kogum erinevaid teadmisi ja oskusi. Nad töötavad koostöös 9 testalaga, et uurida, kuidas kohalikud elanikud eelistavad erinevaid rannikualade ökosüsteeme taastada.

Inimene on osa loodusest - meil on loodusega väga palju ja eripäraseid seoseid. Seepärast sõltub looduse hea käekäik paljuski sellest, kuivõrd meie inimestena oleme valmis muudatusi ellu viima. Pro-Coast aitab kohalikel kogukondadel teha tarku otsuseid, millest saab kasu loodus kui ka inimkond. Need targad otsused langetatakse korduvas tsüklis, mille osaks on koosloomeline otsustamine, otsuse rakendamine ja mõjude hindamine. Koosloomet rakendatakse alt-üles protsessina ja kodanikke kaasates, samal ajal kaasaegseid teadustrende järgides. Seejärel skaleerimine oma töö tulemusel välja töötatud lähenemist teiste projektide ja organisatsioonide kaasabil, julgustades valitsussektorit seda ellu rakendama ja alt-üles lähenemisi toetama.

Iga pikk teekond saab alguse väikestest sammudest. 1948. aastal asutasid looduskaitseorganisatsioonid koos riikide valitsustega rahvusvahelise liidu, mis hakkas Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis esindama looduskaitse huve. Tänapäeval ühendab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) 90 riigi valitsust ja 1350 looduskaitseorganisatsiooni üle maailma. Oma esimese neljakümne tegevusaasta jooksul aitas IUCN algatada mitmeid olulisi rahvusvahelisi looduskaitseleppeid, sealhulgas Berni konventsiooni Euroopa liikide ja elupaikade kaitseks, Bonni konventsiooni rändliikide kaitseks ning Rio de Janeiros vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD).

1997. aastal lõi IUCN ekspertrühma (ESUG), kuhu kuuluvad erinevate riikide teadlased. ESUG panustab jätkusuutlikkusele tehes koostööd maaomanike ja jahimeestega, talunike ja metsnikega, aednike, kalurite ja loodusvaatlejatega.

2022. aastal said ESUG-i pingutused looduse ja inimese ühendamisel uue hoo. Paljuski soosis seda IPBES-i tegevus - IPBES (Intergovernmental Panel for Biodiversity and Ecosystem Services ehk Elurikkuse ja Ökosüsteemiteenuste Valitsustevaheline Paneel) asutati 2010. aasta Elurikkuse Konventsiooni osaliste Naguoya tippkohtumisel. IPBES-i koosttud säästva looduskasutuse hindamine leidis, et vähemalt kolmandikule elanikkonnast on looduslikud liigid eluks vajalikud, muuhulgas ka toidu ja kütuse tootmiseks. IPBES alustas ka kahe uue hindamisprotsessiga, mis uurivad looduse, toidu, vee ja inimeste tervise seoseid ning seda, kuidas kuidas inimkond muudab oma rolli looduses.

Oluliseks maamärgiks ESUG-i 2022. tegevuses oli ka PRO-COAST taotluse esitamine Euroopa Komisjonile koos 19 partneriga, mis keskendub inimtegevuse rolli ümbermõtestamisele looduses, alustades rannikupiirkondadest. Projekti fookuses on see, kuidas kohalike kogukondadega elurikkuse olukorra parandamisel koostööd teha.